Samal ajal kui eestlane ihkab saksapärast nime, poevad paljud muulased tasahilju ilusate eesti perekonnanimede varju.Loe pikemalt nimedest ja nimepanemistest: Luup, Nr. 20 (103), 4. oktoober 1999.
UUS KALENDER kehtestati 31.01.1918.
Esimene päev peale seda loeti 14.veebruariks, teine 15.veebruariks.
Daatumite uude kalendrisse ümberarvestamisel tuleb kirikuraamatus esinevale 19. sajandi kuupäevale liita 12 päeva ja 20. sajandi alguse kuupäevale 13 päeva.
Kalendriveale viidati ka 16.saj. lõpul:
"Nagu teada , ei ole õige päikese-aasta mitte 365 päeva ja kuus tundi pikk, vaid umbes11 minutit ja 12 sekundit lühem. Et teda senini aga pikemaks arvatud, oli ajaarvamine sel ajal juba kümme päeva õigest ajast maha jäänud. Paavst Gregor XIII parandas selle vea ära, ja 1586 hakati nüüd aega uue kalendri järgi arvama, kusjuures järsku kümnest päevast tuli üle hüpata ... Nii tekkis Riias suur kalendritüli selle üle, kas eelseisvaid jõulupühi uue või vana kalendri järele pidada ... Pärnus kisti puruks kuninnglik kiri, mis uut kalendrit käskis kasutusele võtta."
(Eesti ajalugu, G.-Pihlakas'e kirjastus, Tallinnas 1924, lk.98).
Artikkleid: